Väljas on rõvedalt tuuline, külm, lögane Märtsikuu ilma ja tunne on selline, et minu maailm on kokku varisenud. APPI - aidake mind, hüüan mõttes aga ..... ei kuule mind keegi või isegi võiks täpsustada, et ma vist ei taha kedagi teist kuulda vaid tahan lihtsalt siit kõigest eemale ja täiesti ISE tupikust välja tulla. Niisiis otsus tehtud ja kohe tõmban siit minema .....aga mul on ju pere jne. kes kõik mind vajavad (vähemalt ma loodan). Räägin õhtul elukaaslasega, et närvid läbi ja tahaks siit kõigest eemala ja oh sa ime elukaaslane arvab, et kui vaja minna siis mine. OK - nõusolek saadud ;) aga kuhu - kus on SOE, ookean, odav elu, kus pole käinud kunagi ............ India !!!
Järgmine päev hakkan netist tuhnima palju maksab pilet KOHE Indiasse. Leian päris head pakkumised ja juba mõttes pakin asju. Ahh viisa ka vaja ju teha - 2 nädalat, kurat tunne läheb ju selle ajaga pealt ära juba. Nii enne viisa tegemist vaatan igaks juhuks ilmaprognoosid järgnevaks kolmeks kuuks Indias ja siis kukub mu mõte kokku - mussoonid.
.......... Mis ma siis nüüd teen, teen, teen ..........
Kas ma tõesti lükkan oma reisi edasi. Võtan nüüd siis oma terve mõistuse (niipalju kui veel seda järel on) kokku ja siis avastan järsku, et tulemas on ju tegelt suvi ja peale seda võiks alles siinsest tolmust jalad puhtaks pühkida.
Ostan siis igaks juhuks pileti ära septembri lõpuks, sest muidu veel mõtlen ümber ;) ma ju suht tujukas tüüp. Piletid siis olemas 27.09-16.12.2009 ja kindlus olemas, et reis toimub 99%.
Sai siis pandud ka reisiseltskonna otsinguks väike http://www.trip.ee/node/52345 üles aga suht raske on leida mugavustest ja kohustustest vabu inimesi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar