11 päev indias

11. Päev indias 08.oktoober

Hommik algab mul päris ärevalt. Kella 5 ajal äratab mind yles mingi nugimine kylje alt. Esimese hooga ei julge liigutadagi ja aina sebib vaikselt siis minu ja telgi pohja vahel vaikselt sedasi. Kohe käib mote läbi, et tegemist mingi maoga kes otsib endale päevaks varjupaika aga minu jaoks oleks see ju katastroof. Praen seal veel mingi aja ja siis kargan käpuli ja hakkan hirmsat indiaani tantsu telgis tegema, et sissetungija minema peletada. Tundub, et suutsin talle hirmu nahka ajada. Yritan veel magama jääda aga järsku uuesti hakkab sebimine pihta - no on ikka tahe jebida seal telgi all ja mulle siis sydarit teha. Vaikselt keeran end teise kylje peale ja ootan millal tegevus korduks. Ei läinutki kaua aega kui näen kuidas telgi pohi hakkab liikuma ja keegi vudib seal all ja hetke pärast kostub miskit piuksatuse moodi heli, loogiz ju hiir ic-ic-ic-ic-ic-ic ja Meelis muidugi oli kabu hirmus, et kindlasti moni kobra tahab talle otsa peale teha. Egas sellise äkseni peale enam und tule ja kobin välja ning teen yhe varahommikuse supluse. Kohalikud juba otsivad rannast omale kaikaid mis öö sinna toonud on - ideaalne ehitusmaterjal nende jaoks ju, elu nagu lill. Huvitav asi on riiete kuivatamise juure see, et kui siin ookeani juures yritad riideid kuivatada varjus puude all ja tuulises kohas - riided koikse aeg lipendavad, nad ikkagi ära ei kuiva. Riided peavad olema päikese käes kindlasti. Tundub, et ookeni pealt tulev ohk on siin siga niiske. Sama ka telgis magamisega, ohk on kogu aeg niiske - on sul need uksed-aknad lahti voi kinni. Telk ei ole hea koht siin ookeani juures magamiseks - tuleb todeda. Hakkavad esimesed märgid tervise halvenemise kohta tulema, sest magan ikka terve öö praktiliselt veelombis kuigi ilm on meeletult kuum. Jala peale on tekkinud juba korralik paistetus ja ma muidugi näppisin seda ka eile ning peale seda käisin ookeanis ujumas. Yldiselt on sant olla juba ja mottes tahaks koju nagu väike laps. Hakkan oma asju kokku panema, sest tuleb votta suund Kerala poole. Jouan asjad peaaegu kokku panna kui tuleb veel yks korralik sahmakas vihma mis siis leotab hetkega osa mu asju märjaks. Mis teha, elu on selline ytleks tavaliselt Meelis selle peale ;-) lähen kyla vahele, et bussiga siis yle mägede järgmise rannani jouda. Kylas yks mees soovitab paadiga yle joe minna, pidavat saama oluliselt kiiremini kui bussiga soites. Kontrollin fakti kaardi pealt ja mehe jutt on sulatosi, paadiga 100 meetrit voi bussiga mingi 8 kilomeetrit minna kylla nimega Mashen. Astun siis paadi juurde ja just ronivatki kaks daami siis paati - nimetaks seda pigem kanuuks millel siis selline abiroigas pandud, et asi nii kergelt kummuli ei läheks. Kysin vana käest, et palju siis soit maksab aga sealt tuli nii imelik vastus, et ei saanutki aru kas 5-7 voi 10.- raha. Soidame siis paadiga yle ja daami käest saan teada, et ylesoidu hind on 5.- raha. Maha astudes annan paadimehele 5 raha aga see pistab ilgelt röökima ja kätega vehkima, pakun talle siis veel mingi kaks ruupiat, sest järgmine rahatäht on mul 100-ne. Vana vist yritas mulle selgeks teha, et ma kyla vahele läheks ja raha peenemaks siis vahetaks ja tema oma 10-ka kätte saaks. Sobran veel kotis ja taskutes ja kätte satuvad eurod ja kus siis käis venna käsi kiirelt nagu kobra hammustus. Rabas minu käest need eurod ja paneb minekut. Siis sai mu hing täis ja väänasin selle jumbu kätt korralikult, sest vana keeldus mulle raha tagasi andmast - nyyd pidavat see tema raha olema aga kuna ma ka selline nats keeva verega ja tuju ka väga hea ei olnud siis tostsin häält ja kostitasin teda väga mahlaste inglise keelsete väljenditega ise samal ajal tal käe selja taha väänates nii, et ta teisest käest siis lopuks raha mulle tagsi andis. Saatsin venna pikalt ja jätsin ta sinna yksi röökima - mul ka pohh. Kurat ma voin kyll turist olla aga ma ei pea rohkem talle maksma kui kohalikud - teeb ikka selline suhtumine hinge täis ja raibe katsus mind veel oma vasaku käega - uhhh väkkkk. Nimelt nemad ju paberit ei kasuta kui käivad paksemat tegemas vaid kaabivad oma perse vasaku käega niivord - kuivord puhtaks ja siis nyhivad sormedelt suurema sita maha, räme minu jaoks ja mis siis siin veel hygieenist rääkida aga muidu suuremalt jaolt toredad inimesed. Kylast siis kaabin bussiga sellisesse kohta nagu Polem. Randa joudes pean nentima, et siin rannas ma kahjuks ööbida ei saa, sest telk oleks kohe koigile näha ja seda ma ei soovi. Vaatan kaarti ja näen, et Goa saab otsa minu jaoks ja suundun teise osariiki ja esimene koht mis jääb tee peale on Karwar - soidan sinna. Oleme bussiga juba eeslinnas ja järsku paneb bussijuht ilgelt pidureid - kuna istun ees siis mul avaneb hea vaatepilt toimuva kohta. Nimel yletab teed suur madu mis vois vabalt olla 2-3 meetrit pikk. Vaatepilti tulevad ka koik kohalikud kaema - madu oli vägev aga looduses voi telkides sellist seffi kohata loppeks minul vist sydariga. Linna joudes lähen otsin koige pealt interneti yles, et leida endale mingi kaart millega Kerala suunas liikuda, sest Goa kaart kahjuks jätab mu hätta. Jama - suure tuhnimise peale ei leiagi yhtegi kaarti kus oleks peal ka väiksemad kohad. Nimelt siin osariigis ei ole enam busside peal isegi Inglise keelseid silte peal ja väga raske orienteeruda kui kaartigi pole. Yritan linnast leida raamatu kauplust kus voiks teoreetiliselt kaarti leida. Lopuks tuleb välja, et linna peale on yks kauplus olemas aga see on juba kinni ja kas seal yldse mingeid kaarte myygil on sellest ei tea keegi sassigi. Vastik abituse tunne on peal. Kuna mina tean veel kahte kohta mis tuleb Ankola ja Gokarna siis lähen bussijaama ja kysin mundris mehe käest milline buss läheb Ankola-sse. Buss leitud ja soit voib alata. Siin osariigis ikka kohe natsa teine teema, bussis antakse pilet ja tee ääres palju patrulle. Teede seisukord on siin ikka äärmiselt sitt, buss raputab ikka korraalikult soolikad sassi. Ankola bussijaama joudes avaneb mulle ikka masendav vaatepilt - ajab iiveldama. Bussijaam täis selliseid haigete nägudega inimesi kes turtsuvad, tatistavad ja muidu sandid, ning ymbruskond meeletult sitane. Ruttu tahan siit minema. Suunatakse mind siis Gokarna bussi peale mis on minu kaardi peal viimane koht kuhu oskan minna. Jouan Gokarnasse kus pole enam vaatepilt nii hull aga enesetunne on jube kehva ja igasugune reisimise huvi on täiesti kadunud. Jalg teeb ilget valu kondimisel - tostan sääre yles ja avastan, et jalg on ikka meeletult paistes ja peab kindlasti rahu saama. Otsin lähima interneti yles ja lähen tuhlan veel mottes, et leian detailsemat kaarti aga ei midagi ja kuna motted suht masendavad siis teen otsuse, et jätan reisi katki ja lendan esimese lennukiga koju. Pole motet edasi rännata kui asi hakkab piinavaks muutuma - hakkan vist vanaks jääma, pole sellist entusiasmi enam peal. Ostan piletid ja 12 oktoobri ohtuks olen kodus - saab siit sita ja haiguste keskelt minema. Yritan leida koikse normaalsemat hotelli linna pealt aga see tundub olema lootusetu yritus. Jalg ka ei kannata ringi liikumist ja valin selle mis siis koikse normaalsem tundus. Kuna vahepeal oli pimedaks läinud siis siin linnas soid mu sääsed täielikult ära - saa veel malaaria ka tagatipuks peale paistes ja mädaneva jala. Hotellis siis nouan oma tuppa ka telekat mida siis ohtul vaadata, sest sinna sääskede kätte ei taha enam minna. Peale dussi all käiku vaatan jalga ja asi on ikka väga paha ja yritaks seda mäda nats välja lasta. Votan noela, joodipurgi ja tikud. Poletan noela punaseks, puhastan joodiga ära ja yritan siis seda paistetust nats torkida, väga ebameeldiv ja valus tegevus. Nats saan sealt seda jama välja aga ei midagi erilist. Vahin siis poole ööni telekat, et siis hommikul kohe varakult Goa poole ajama panna.
Marsruut: Galgibaga beach - Mashen - Polem beach - Karwar - Ankola - Gokarna