9 päev indias

9. Päev Indias 06.Oktoober Hommik käes jälle ja väike vihm ei tee paha - see käib asja juurde. Aga kaheksaks koik okiboki jälle - päike särab ja puha. Nyyd vaja pererahvast kurvastada, et kavatsen välja kolida. Kurat täpset raha pole käepärast ja lähen ostan endale putkast seepi (18.-), et saaks pererahvale täpselt 750.- kolme öö eest anda. Votan siis suuna kalurite randa, et nendega siis tutvust teha. Vesi on hullult korge meres- pole varem sellist jama olnud, järgi moeldes ega pole veel siin mere ääres ka kell 10 hommikul käinud, äkki normaalne. Hulbin siis kuidagi meremeeste randa ise munadeni märg ja jään nats kurvaks, sest minu plaan hakkab otseses mottes ära uppuma. Randa on paate juurde siginenud ja laine käib nii korgele, et mul pole kuskile telki panna. Olen ikka omadega täitsa poosas, kas mul toesti jäävad unustamatud kogemused kohalike kalameestega Agonda rannas ära. Istun maha ja motisklen natsa - ei motle midagi välja, nii kuum on, et lähen sulistan nats meres. Jouan merre minna kui juba yks vares juba mu koti kallal sebib ja ongi sai noka vahel lendab minema. Panen kohe kaldale ajama, sest teine vares ka kohe platsis. Käin siis oma toidukotiga nagu tola edasi-tagasi mingi aeg, sest nagu koti maha paned on varesed platsis. Ok söön siis kah egas siin midagi asjalikumat kyll pole peale hakata. Noh ja kohe hakkas pea tööle peale einestamist. Porutan otsemat teed pidi kohe eile avastatud Gagibaga voi mis iganes randa. Pakin asjad kokku ja minekut. Ilgelt palav ja raske on ikka selle kuumusega siin ringi roomata. Jouan suure surmaga suure tee äärde kus siis poole tunni pärast onnestub bussile saada. Bussis kaks valget kes otsemat teed lennukilt Palolemi porutavad - ise motlen miks nad lähevad sinna sitahunnikusse. Jouan keskusesse kus ka läheb kohe edasi järgmine buss minu sihtkohta. Ja olengi sipsti kohal - randa joudes proovin minna mööda rada mis läheb suurte puude alt, et vähem seda korvetavat päiket peaks taluma. Saan mingi kymme meetrit minna ja järsku mu jalge eest paneb mingi metrane madu ajama. Oh sa tuline jutt mis minust läbi käis, hea et kohe koikse paremat kraami pyksi ei teinud. Vottis ikka junni korralikult jahedaks kyll ja panen tagurpidi tagasi otse mööda randa minekut - tyhja sellest korvetavast päikesest. Leian enale suht normi koha telkimiseks paremas servas ja tömban kogu oma killavoori laiali nagu mustlane. Telk pysti ja pesunöör puu vahele, asjad kuivama jne. Varsti hakkan vaikselt aru saama, et mulle on ikka silm peale pandud. Näen puude varjus mingeid tegelasi otseses mottes luuramas - kas julgemat siis tuleva mööda randa ja teevad näo nagu niisama jalutaks aga endal kaelad kohe nii koverad kui neilt pilgu pööran - on ikka suslikud naeran omaette. Vahepeal vilksatab mote, et äkki nende kilpkonnade pärast voidakse mind siit minema lyya. No aga siis hakkas mul peast ikka selget kulda kohe pritsima - nimelt ytlen, et olen Natcional Geog. Eesti osakonna tyyp ja tulin seda kilponna värki siia jälgima, et äkki saame paari milli taalaga rahastada teie kilpkonnade pesitsemisala aga selleks ma pean siin rannas jälgima kuid see elu siin kulgeb. Keegi onneks mind ei häiri ja lähen end ookeni lainete vahele maha jahutama - kurat vesi on sigasoe hakka voi veel rohkem higistama. Loksun ookeanis särk seljas ja nokats peas mingi tunni ja siis lihtsalt kurk hakkas kuivama ja pidin jooma minema. Vaatan, et olen telgi juurde endale sobra saanud. Ei hakanud ära ka ajama kuna paistis väga hea väljanägemisega koer olevat ja selline rahulik. Täiesti albiino ja igatmoodi ilus koer. Koer oli kogu selle aja mil tegin väikse jalutuskäigu minu korval ja tagasi joudes heitis pikali minu telgi ette. OK las siis valvab mind. Hämaras lasen siis täies aadama kostyymis mööda randa ringi, et koik pekivahed saaks korralikult kuivatatud ja tuulutatud - koer samal ajal pyyab rannas krabisid. Kebin siis telki ja panen oma päevale lopu, sest seitse täitsa pime ja pole siin kottigi teha. Marsruut: Agonda - Chadi - Galgibaga