8 päev indias

8. Päev Indias 05.oktoober

Tere hommikut India. Ja mis India ytleb - tervitab mind kobeda vihmaga jälle. Olen ikka hullult pettunud - telk tuleb lykata yheks ööks edasi. Kella kymne ajal ilm korra selgineb ja pistan oma nina ukse vahelt välja. Tassin oma plastmassist tooli välja ja kolgutan jalga nats. Varsti tuleb perenaine ja toob mulle hommikutee, oihh kui hea. Vaikselt molgutan motteid mida ylejäänud päevaga peale hakata, sest taevas paistab suht pilvine. Otsustan siis retke votta ette Galgibaga Beachile kus septembrist kuni detsembrini peaks käima kilpkonnad rannas - vist munemas. Peremees ilmub ka mingi hetk välja ja kysin kuidas ma koikse paremat teed sinna saaksin ja siis lubab oma Einfieldiga mu bussile ära viia. Bussipeatuses on selline hunnik kohalikke, et täidaks kohe pool bussi julgelt ära. Mingi pool tunnikest tammun seal ja siis tuleb buss mille uksest paar perset välja punnitamas ja paneb täie lauluga edasi. Vahepeal ilmub mingi saksa tibi ja siis pursin sellega juttu - kimab Palolemi poole ja ikka kui paha, et vihma sajab ja riided haisevad niiskusest. Mul muidugi kohe kergem, et keegi kannab ka sama mure mis mina ;) ja tibil kaks korda suurem kott saeljas kui minul. Ma siis muidugi kysin, et kas nagu kehva pole matkata nii suure kotiga ja sain teada kohe kui edev poisssober tal on, sest enamus pagasist pidid poisssobra riided olema kes Palolemis pidi juba olema. Onneks tuli lopuks ka buss ja sai oma teekonda siis Chaudi suunas jätkata. Lopuks Chaudis siis ja oligi mul juhe koos millegipärast. Kondisin linnavahel ringi mingi aja ( tund-kaks) ja ei suutnud leida bussi millega siis suunduda Galgibaga kylla - kuna see tundus suhteliselt jumalast hyljatud koht olevat. Lopuks otsustasin bussijaama tagasi minna ja hakat kodu poole soitma. Yritasin veel mingi bussijaama klemmi käest kysida ja vana näitas kohe mulle bussi kätte mis ka kohe väljus ;). Muidugi kuskil siltide ja marsruutide peal seda kohta ei old märgitud. Ja siis ma nägin mis oli see vihmasadu mägedes teinud - kahju hakkas kohe neist inimestest. Majad olid lihtsalt ära pyhitud teelt ja oli näha kuidas jogi oli vähemalt 6-7 meetrit yle tavalise vee taseme mööda kyla ringi tormanud - koik sodi oli puude otsas. Mingi poole tunni soidu pärast mägedes siis saabumegi ookeani äärde ja mind kupatatakse bussist välja. Päike on vahepeal oige kuumalt sirama hakanud ja koorin oma roosa pekihunniku lagedale ja hakkan siis ranna poole vetruma. Ja siis minu ees laiub mu matka koige kaunim rand. Puhas, mitte yhtegi lehma pole näha, pole mustust, ilus liivakallas vähemalt kilomeeter voi kaks - jee siia ma panen kindlasti oma suure valge perse maha varsti kui Agonda kalamehed mulle enda rannale sisenemise keelu annavad ;)). Käin ranna yhest otsast teise läbi ja olen iseendaga ilgelt rahul, et siia tulin randa vaatama. Satun yhe kohaliku peale kes just rannast kahe kookosega tuli ja kysin siis kilpkonnade kohta ja tema suht kurvalt ytleb, et ei teagi kohe kuidas see aasta on, sest meri väga tormine pidevalt ja toob igat sitta randa ja nemad muudkui koristavad seda seal ja ootavad oma kilpkonni. Kilpkonnad pidavat tulema ainult rahuliku merega randa. Aga kuna veel aega on selle kiire asjaga siis loodan mina muidugi sydamest, et kilpkonnad tulevad sinna siis kui minagi novembris voi sedapsi. Selge - koht kena ja tagasi bussi ootama. Ei saagi oodata - kohe praktiliselt sama buss ringilt tagasi ja votab rahuloleva valgeneegri peale ja porutame tagasi. Muideks saan istekoha bussijuhi korvale tema kabiinis ;-)). Pärast ostan endale preemiaks hea leiu eest suure kahe liitrise kylma Fanta (55.-) mis maitseb päikseloosas ideaalselt mmmm. Bussilt maha minnes silman kohe yhte kalameest - tegelt silmas tema mind ja pakub mulle kyyti oma rolluga kylani. Räägib, et olevat mind eile Palolemis näinud ja mina omakorda hoiatan, et valge Mammut tuleb homme nende randa laagrisse kui vihma ei saja. Oma hurtsikus siis pesen oma kopitand riided yle ja panen päeva kirja kyyslaugu saia korvale nämm-nämm.
Marsruut: Agonda - Chaudi - Galgibaga - Chaudi - Agonda