2 paev Indias

2. Päev Indias 29. September

Ärkasin kell 10 voorastemajas - onneks suht puhanud olemine. Kohe dussi alla - kes kurat seda teab millal jälle saab. Ammutan nats infot perenaise käest transpordi kohta ja siis tuld. Nagu majast välja sain nägin ka kohe bussi, lehvitan, buss jäi seisma ja vana vehib oma kätega kabiinis närviliselt..... aga miks ust laht ei tee - ehh ma vana loll turist siin ju vastupidine liiklus ja uks avaneb teiselt poolt - joppas, et suure tuhinaga auto alla ei jooksnud. Soidan siis suure tee äärde ja hakkan teist bussi ootama, et edasi soita ja praktiliselt kohe ka buss ees. Yritan piletimyyale selgeks teha oma sihtkoha aga tema vastu, et ei soida sinna aga ok valin siis kaardi peal koige lähema koha sihtkohale ja näitan seffile - 9 raha ja diil tehtud. Vana viskab mind siis oiges kohas bussi pealt maha ja algabki minu rännak matkates rannikule. Yritan mone kohaliku käest kysida teed aga täitsa lootusetu - votan gps-i välja aga see ei funka, sest taevas väga pilvine. Kuna ookeni poolne suund teada siis valin tee mis suundub ookeani poole ja konnin meeletult kaua. Vahepeal läheb hullult valusaks hargi vahel olev pekk ja kondimine läheb suht valusaks aga mis teha panen edasi. Yks maia näoga kohalik pakub mulle oma ratta pakikal kyyti aga keeldun igaks juhuks. Seff ei kavatsegi mu korvalt ära kaduda ja soidab minu korval mingi mitu kilti ja passib mind alalopmata mesimagusa naeratava näoga - kurat mingi p........ vist. Lopuks vabanesin tast ja saan rahus yksinda edasi komberdada. Jouan kuskile kylla ja kysin teed randa. Ostan 1l vett (13.-) ja paki tikke (1.-) ning suundun ranna poole. Jess, lopuks ometi rannas. Ja kohe jäävad silma kalamehed kes rebivad vorku välja ja lähen teen asja. Aitan nats vorku sikutada - hullult soonib kätte vorgunöör. Vorgus oli hulga krabisid, väikseid haisid ja mingit muid elukaid - hea saak väidab kohalik ;-). Nii lähen siis teen väikse supluse India ookeani lainetes, ai-ai kintsu pekk läks julmalt valusaks kui soolane ookeani vesi vastu läks aga nagu vanasona ytleb, et "kes kannatab see kaua elab" ja yritan mitte välja teha valust. Kaldale vaadates näen, et minu koti kallal toimetavad mingid kohalikud varesed. Kaldal vaatan siis oma valusa peki yle ja avastan, et täitsa verele hoorutud. Ja pyksid täitsa verised - oh bella. Onneks on mul ka teised pyksid olemas ja jätan need verise hargivahega pyksid kohalikele, sest niikuinii neid kanda enam ei saa. Jalutanud nii tunni kuskil kui hakkab räigelt vihma sadama - näen kaugelt mingit kollast putkat ja yritan voimalikult kiirelt sinna varjule minna. Passin seal mingi igaviku ja siis märkan mingit vormis kohalikku valvetornist alla kusemas aga samal ajal märkab ka tema, et mina teda vaatan ja vana jätab asja ruttu katki ic-ic-ic. Peale vihma rändan edasi ja mottes ikka motlen, et rannad on siin ikka vägevad. Vahepeal on minust saanud pildistamise objekt ja sajad silmapaarid jälgivad mind pidevalt. Alalopmata käivad kohalikud ja kysivad luba koos minuga end pildistada - kuidagi ebamugav hakkab. Yritaks kuidagi sulanduda massi aga pole ju voimalik kui oled valge, pikkade punaste juustega, suure seljakotiga ja pealegi veel trussade väel rannas rändamas. Rannas kohtan veel 2 surnut ja 1 elusat mureeni - on ikka elajad. Lopuks läheb seljakott ikka nii raskeks, et tuleb puhata ja vaadata kuhu end laagrisse panna - kuna hakkab juba hämarduma siis sätin vaikselt telgi yles. Nagu telki sain hakkas vihma sadama ja välku lööma - oi blaa ja vähe sellest, ka tuul tousis päris korraliks. Ja nii ma siis seal oma öö veetsin magamatta ja vahepeal telki pysti hoides, et see minema ei lendaks. Tänane marsruut oli : Bogmalo - Verna - Cansaulim Beach - Arrosim Beach - Utorda Beach - Majorda Beach - Betalbatim Beach - Colva Beach - Zernabatim Beach - Benaulim Beach.